
Üks töökaaslane alustas minuga vestlust paastust. Ja nagu ikka ja jälle kuulsin siis peatselt seda tüüpilist lauset: "Mis? Te ei tohi paastudes isegi mitte vett juua?!!!"
Mul on sellisest reaktsioonist juba tõeliselt kõrini. Inimesed teavad Ramadani kohta nii palju, et me päikese tõusust kuni loojanguni ei söö, see mitte-joomise asi tuleb siis ikka alles vestluse käigus välja. Kuna toidust loobumise head küljed on lääne ühiskonnale endalegi selged, siis selle kohta tobedaid kommentaare ei tule. Vee joomist aga muudkui propageeritakse (isegi propageeritakse liialt) ja seega peame ikka ja jälle neid kommentaare kuulama.
Eelmainitud vestlus jätkus siis sellega, et mu kolleeg avaldas arvamust, et üle 12 tunni kestev joomisest loobumine küll tervislik ei saa olla. Mina ohkasin resigneerunult, et see on usu küsimus. Ma nimelt ei usu, et Allah meile midagi kohustuseks paneks, mis meie tervist kahjustaks. (Seda tõestavad näiteks kõik need erandid, kes ei pea paastuma: haiged, lapseootel naised...) Aga selline argument mitte-moslemile ju ei mõju. Ja mingeid teaduslikke fakte ma nimetada ei osanud.
Hiljem siis mõtlesin selle üle järele ja googeldasin inimese vedelikuvajadust. 2-3 liitrit päevas on uuemate uuringute järgi vale ja ülepaisutatud info. Piisab 1,5 liitrist. No ja kui õigesti toituda, siis ei ole ju probleemi isha ja fajri vahel nii palju vedelikku tarbida. Kui järgmisel korral sama teema jutuks tuleb, siis oskan ehk paremini vastata.
Oskab teist keegi mingeid paremaid argumente pakkuda?
Foto © Engelbogen / PIXELIO.DE